Esimene tähelepanuväärne asi selle Afganistanis üles võetud filmi juures on selle noor autor - kaunis ja naiselik iraani režissöör Samira Makhmalbaf. Ka tema isa Mohsen Makhmalbaf on kuulus režissöör ning antud filmi stsenaariumi autor. KAHE JALAGA HOBUNE on Samira neljas film. Kuna Iraani pinnal ei lubatud seda filmida, oli võttepaigaks Afganistan. Filmimise käigus tabas võttemeeskonda pommirünnak ning kuus inimest said väga tõsiselt vigastada. Vaatamata kõigile raskustele ei lahkunud Samira Afganistanist enne, kui film sai valmis. Tegu on raske ja ärritava filmiga, mis läbi kahe poisi suhte näitab vägivalla tegelikku anatoomiat. Rikka isa poeg, kes miiniplahvatuses jalad kaotanud, kasutab teist poissi hobusena, kes teda kooli kannab. Nende suhe sisaldab tõeliselt laia spektrit emotsioone, selles on nii õrnust kui ka eneseohverdust, kuid poiste mängud viivad
hetkeni, kus inimene murdub ja muutub loomaks. Filmi fookuses pole niivõrd see, kuidas keskkond või riik inimest mõjutab, vaid see kuidas inimesed ise teineteise kuritarvitamise ja tarbimiseni jõuavad. Olgu kontekstiks siis totalitaarne režiim või töösuhted kolleegide vahel.

Filipp Kruusvall