Screen International kriitikute valik

Tänavu pole kino jaoks olnud kerge aasta. Isegi enne suurema osa maailmamajanduse kokkuvarisemist oli filmide rahastamine keeruline. Raskusteks on valuline üleminek digitaalsele filmile ja Hollywoodi domineerimine kinolinadel. 

Otsustav küsimus on aga viimastel aastatel olnud ikka üks: vajadus konkureerida üha suurema hulga tegevustega aina vähenevas ajas, mis inimesel meelelahutuseks jääb. 
Hollywoodi suurejoonelised vaatemängud pole iseenesest sugugi halvad. Näiteks avardas film “Pimeduse rüütel” peavoolu meelelahutuse piire märgatavalt. 

Filmindus püsib hea tervise juures ainult siis, kui toetub loovusele ja taasavastamisele. Ellu jäämiseks tuleb aina rohkem rõhuda just kinolikkusele. Selle aasta Screen Internationali valikusse langenud filmid erinevad üksteisest paljuski, ent igaüks neist ekspluateerib kinomeediumit maksimaalselt. 

Kino on ideaalne väljandusvahend neile filmitegijaile, kes suudavad oma töös ühendada visiooni ja professionaalsed oskused. Võib-olla ongi just nüüd siin – Tallinnas – õige aeg vaadata, kuidas need filmid end maailma festivalidel ringeldes leidnud on. Mõnikord võtame festivale iseenesest mõistetavatena, ent neis on alati ruumi eksperimentaalsusele. Iga film
selles programmis pakatab ideedest, millest saab tuleviku filmitegijatele rikkalik inspiratsiooniallikas. 

Nendest filmidest mõni kerkib iseäranis esile. Ari Folmani “Valss Bashiriga” on eriti julge katse tuua tegemisse uut sõjafilmi. Ainult filmitegija võib tulla selle peale, et näidata uue materjali asemel hoopis animatsiooni, muutes sellega vaataja perspektiivi nii, et tekib üks võimsamaid sõjavastaseid seisukohavõtte. Ainult Laurent Cantet võib näha, et päris lastega ühes klassiruumis improviseeritud doki-draama suudab rääkida nii sügavalt Prantsuse ühiskonnast kui paljust muustki. 

Ainult selles meediumis oli võimalik luua taoline poliitiline satiir ja impressionistlik biograafia nagu Paolo Sorrentino hämmastavalt naljakas, vahe ja liigutav “Il Divo”. Kõik valitud filmid väljendavad suure kino suurimat paradoksi: näidata laiale publikule üleelusuuruses pilti, mis aga annab edasi sügavalt isiklikku kogemust. 

Filmide suur erinevus peegeldab kinokultuuri globaliseerumist. Erinevais paigus kipuvad kohalikud filmitegijad üles kerkima lainetena. Ent siiski leidub kõikjal maailmas annet ja arusaamist kinost, mis ei mahu meedia loodud raamidesse. Kõik välja valitud filmid puudutavad teemasid, millega on juba ühel või teisel viisil ennegi tegeletud nagu maffia, sõda, riik ja terrorism. 

Kõik need filmid peavad siiski enda visiooni unikaalseks, sest üks kinoime alustalasid on pidevalt kasvav jõud jutustamise meediumina areneda. See ongi keskpunkt, mis filmitööstust ka kõige raskematel aegadel koos hoiab. 

Michael Gubbins
Screen Internationali toimetaja


TAGAAJAJA / CHUGYEOGJA
SEINTE VAHEL / ENTRE LES MURS
GOMORRA / GOMORRAH
IL DIVO
NÄLG / HUNGER
O’HORTEN
AJAST JA LINNAST / OF TIME AND THE CITY
TOKYO SONAAT / TOKYO SONATA
VINYAN
VALSS BASHIRIGA / WALTZ WITH BASHIR
MAADLEJA / WRESTLER
KOLM AHVI / ÜC MAYMUN